Haage

Mis on dehüdratsioon?

Kas oled kunagi tundnud, et keha on väsinud, kurnatud ja enesetunne on kehv, kuid otseselt haige ei ole? See võib hoopiski olla märk dehüdratsioonist ehk vedelikupuudusest, mis tekib kui inimene ei tarbi piisavalt vedelikku või vedelikukaotus on suurem kui vedelikutarbimine. Järgnevas blogipostituses käsitleme, kuidas ära tunda dehüdratsiooni sümptomeid, millised võivad olla selle mõjud tervisele ja kuidas vedelikupuudusest hoiduda. 

Vee tähtsus – miks on vaja vett tarbida?

Meie keha on justkui peenelt seadistatud üksus, milles vesi mängib põhirolli. Nimelt koosneb keha umbes 2/3 veest. Vedeliku kogus meie kehas sõltub erinevatest teguritest näiteks soost ja vanusest. Kui imikutel võib keha veesisaldus olla keskmiselt 75%, siis täiskasvanutel on see keskmiselt  pigem 60-70% ning vanuritel keskmiselt 55%. Samuti koosnevad veest elutähtsad organid. Näiteks aju ja südame  veesisaldus on 73%, lihased ja neerud koosnevad umbes 79% veest, nahk 64% ning luud 31%. Vesi aitab kaasa seedesüsteemi toimimisele, jääkainetest vabanemisele ja sülje tekkimisele; transpordib hapniku üle keha; reguleerib kehatemperatuuri; tagab hormoonide ja mineraalainete balansi; toestab luid ja liigeseid. Seega on piisav vee tarbimine hea tervise alustala. 

Tsitaadi ikoon

Vett on vaja tarbida, sest vesi mängib meie organismi toimimises põhirolli

Millised on dehüdratsiooni sümptomid?

Vedelikupuudus võib ligi hiilida märkamatult, kuid teatud signaalid aitavad seda ära tunda. Nagu varasemalt mainitud, siis dehüdratsioon tekib, kui Sinu keha vedelikukaotus on suurem kui vedelikutarbimine. Dehüdratsiooni teket võivad lisaks veel mõjutada kliima, dieet, palavik ja füüsiline aktiivsus, mis soodustavad suuremat higistamist ning seeläbi vedeliku kaotust. Märgid, et organismil võib olla dehüdratsioon on järgmised:  

  • Janutunne ja pearinglus
  • Peavalu
  • Kurk on kuiv
  • Väsimus
  • Lihaskrambid
  • Kõhukinnisus
  • Tumedamat värvi ja tugeva lõhnaga uriin
  • Vähenenud uriinikogus

Dehüdratsiooni tagajärjed – kuidas see mõjutab Sinu heaolu?

Dehüdratsiooni saab omakorda jagada kolmeks ning vastavalt sellele võivad olla ka erinevad kõrvalmõjud. 

Kerge dehüdratsioon: kerge dehüdratsiooni puhul on sümptomiteks janu, vähenenud urineerimine ja higistamine. Kerge vedelikupuuduse korral ongi oluline lihtsalt juua vett. Eriti hea oleks tarbida mineraalvett, et taastada ka mineraalide tase organismis. Kerge dehüdratsioon võib mõjutada meie lühiajalist mälu, keskendumisvõimet ning vähendada ka energiataset. Samuti võib kerge vedelikupuudus mõjutada meie emotsioone – uuringud on näidanud, et kerge dehüdratsioon võib tekitada tujude kõikumist – seda kõike küll lühiajaliselt. 

Keskmine dehüdratsioon: keskmise dehüdratsiooni sümptomiteks on janu, kuiv/kleepuv suu, vähenenud ja tumekollane uriin, peavalu, lihaskrambid, külm ja kuiv nahk. Vastavalt enesetundele tuleks hakata kas ise täiendavalt vett tarbima või väga halva enesetunde puhul tuleks pöörduda juba haiglasse, et inimesele manustada vett veeni kaudu. Keskmine dehüdratsioon võib mõjutada meie neerude tööd. 

Tõsine dehüdratsioon: tõsise dehüdratsiooni sümptomiteks on kas väga tumekollane uriin või inimene ei urineeri enam üldse, kuivav nahk, ärrituvus või segadus, kiirenenud hingamine ja südametöö,  šokk või isegi teadvus kaotus. Sellisel juhul tuleks kindlasti helistada kiirabisse. Tõsine dehüdratsioon tagajärjel võivad neerud üles öelda, inimene võib saada tugevad krambid, ajukahjustuse või isegi surra.  

Dehüdratsiooni korral oleks oluline pöörduda ka arsti poole, kes oskab Sind täpsemalt konsulteerida. 

Dehüdratsiooni ennetamine – joo mõistlikult ja regulaarselt

Ennetamine on vedelikupuuduse puhul võtmesõna. Dehüdratsiooni vältida on kerge – tuleb lihtsalt korrapäraselt vedelikku tarbida. Samuti on soovituslik süüa köögivilju ja puuvilju, mis sisaldavad vedelikku ning vältida alkoholi/kohvi/energia-ja karastusjookide joomist. Vee tarbimise vajadus sõltub inimesest personaalselt, kuid lihtne reegel on see, et juua tuleks siis, kui tunned janu. Eriti peaksid vee korrapärasele tarbimisele tähelepanu pöörama lapsed, vanurid, rasedad ja imetavad emad, sportlased ja (kroonilised) haiged. Vedelikuvajadus sõltub indiviidi vanusest, kehakaalust, kliimast ja aktiivsuse tasemest, ning oluline on jälgida ka seda, et vett ei joodaks liiga palju. Täiskasvanutel on päevane vedelikuvajadus 28-35 ml ühe kilogrammi kohta, kuid kuna päris palju vedelikku saadakse ka toidust, siis täiendavalt tuleks juurde tarbida 2-3 klaasi. 

Tsitaadi ikoon

Dehüdratsiooni vältimiseks tuleb lihtsalt korrapäraselt vett tarbida

Kokkuvõtvalt võib öelda, et dehüdratsioon võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi meie tervisele, kuid seda on lihtne ära hoida juues regulaarselt vett. vedelikupuudust aitab vältida kvaliteetne mineraalvesi, mida on võimalik soetada e-poest, ning mis aitab säilitada Sinu organismi vee ja mineraalide taset. 

Rohkem postitusi

Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo