Mineraalvee või vee joomise kohta on levinud mitmeid müüte. Järgnevas blogipostituses arutleme nende üle täpsemalt.
Müüt 1: Mineraalvesi on sama, mis kraanivesi
Mineraalvesi ja kraanivesi on kardinaalselt erinevad veed. Esiteks on erinev juba vee päritolu – kraanivesi on kättesaadav otse kraanist, kuid mineraalvesi seevastu peab olema kaevandatud puuraukudest, mis vastavad Euroopa Liidu regulatsioonile ning liikmesriigid peavad pidama järelevalvet selle üle, et vesi oleks õigesti villitud. Seega mineraalvesi on villitud tarbijate jaoks ohutult. Kraanivett tohib juua ning seda saab kasutada erinevates majapidamistöödes, küll aga tuleb tähele panna seda, et igas riigis ei ole kraanivee joomine lubatud, sest vesi on reostunud. Kui vesi on valesti töödeldud, siis võib see sisaldada kemikaale, baktereid või muid raskemetalle, mis muudab inimese jaoks kraanivee joomise ohtlikuks ning see võib kaasa tuua tervisehädasid. Eestis seda probleemi ei ole, sest joogivee kvaliteeti kontrollib Terviseamet, kuid paljudes välismaa riikides tuleks kraanivee joomisest hoiduda.
Müüt 2: Kui sa ei ole janune, siis on sinu organismis piisavalt vedelikku
Inimeste rakud koosnevad umbes 70% ulatuses veest, seega on terve organismi seisukohast oluline, et kehas oleks piisavalt palju vett. Kui organism on pika ajaperioodi vältel kogu aeg vedelikupuuduses, võib see mõjutada organite tööd. Paljudel inimestel annab keha märku, kui on vaja vett juua. Näiteks võivad kuivaks muutuda kurgulagi või keel ning inimene tunneb vajadust juua. Lisaks võivad tekkida väsimus, keskendumisraskused või ärrituvus, kui kehas on vedelikupuudus. Küll aga on inimesi, kes ei tunne peaaegu üldse janutunnet, kuid võidakse kogeda järgnevaid sümptomeid, mis annavad märku vedelikupuudusest – väsimus, peavalud, nõrkus, meeleolukõikumine või krambid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vett tuleb juua ka siis, kui otsest janutunnet ei ole, sest janutunde tekkimine annab märku vedelikupuudusest. Kuna paljudel ei teki janutunnet üldse, siis oleks soovituslik ise teadlikult vett juua.
Müüt 3: Toidust saab kätte päevase vajaliku vedelikukoguse
Normaalse toitumise korral saadakse põhikogus päevasest veevajadusest kätte toidust, kuid oluline on vett tarbida juurde. Toiduainetest sisaldavad vett näiteks puu- ja köögiviljad, tee, supid, mahlad ja muud joogid. Lisaks oleks oluline juurde tarbida vett umbes 440-660ml, mis on 2-3 klaasi. Umbkaudselt saab oma päevase veekoguse välja arvutada ka kehakaalu järgi – täiskasvanud inimene vajab umbes 28-35 ml vett kehakaalu kohta. Seega saab öelda, et toidu kaudu saame me tõesti vett, kui oluline on vett juurde juua.
Müüt 4: Mineraalvesi on tervisele ahjulik
Levivad müüdid, et mineraalvee tarbimine võib olla kahjulik. Tegelikult nii ei ole ning mineraalvee joomine toob tervisele kasu. Näiteks aitab mineraalvesi vähendada vererõhku, reguleerida vereringet, tugevdada luid ja hoida seedesüsteemi töökorras. Oleme kirjeldanud täpsemalt ka oma varasemas blogipostituses, miks on oluline aluselist mineraalvett. Mõned väga kerged kõrvalmõjud võivad olla luksumine ja kõhupuhitus, kuid sellised juhtumid on harvad ning tervisele ohtu ei kujuta.
Müüt 5: Mineraalvesi on turundustrikk
Mineraalvee joomine ei ole viimase aja trend, vaid mineraalvesi on olnud oluline Euroopa kultuuris juba sajandeid. Juba Rooma ajal märgati, et mineraalvee joomine või sellega pesemine avaldab tervisele head mõju. 18. sajandil hakati aina rohkem märkama, et mineraalvee joomine aitab ennetada ning ravida haiguseid. 19. sajandil hakati mineraalvett ka villima, et müüa seda ravieesmärgil. Seega mineraalvesi ei ole lihtsalt kallim pudelivesi, vaid sellel on tõesti positiivne mõju organismi funktsioneerimisele. Erinevalt kraaniveest sisaldab mineraalvesi erinevaid mineraalaineid, mis on organismile vajalikud. Näiteks naatriumit, kaltsiumit ja kaaliumit. Nõuetele vastavust kontrollib ka Terviseamet.
Müüt 6: Gaseeritud vesi on sama, mis mineraalvesi
Mineraalvesi ja gaseeritud vesi on erinevad veetüübid. Mineraalvesi tuleb maapõuest ning sisaldab erinevaid mineraalaineid. Mineraalvesi võib ka loomulikult tunduda pisut gaasiline, kuid villitud mineraalveesse võidakse lisada süsihappegaasi ka tehislikult. Haage valikus on nii gaseerimata mineraalvett kui ka gaseeritud mineraalvett. Tavaline gaseeritud vesi on tavaline pudelivesi, kuhu on tehislikult lisatud süsihappegaasi, kuid gaseeritud vesi ei sisalda mineraalaineid. Lisaks on erinev ka mineraalvee ja gaseeritud vee maitse. Nimelt on mineraalvesi kergelt soolaka maitsega, mille annavad veele mineraalid. Lisaks saab mineraalvett kasutada nahahoolduseks – mineraalvee abil saab teha näomaske ja teisi iluprotseduure, mis aitab vältida nahaärritust, kuivust ning aknet. Tavalisel gaasilisel veel selliseid omadusi ei ole. Kokkuvõttes võib öelda, et gaseeritud vesi on vesi, millesse on tehislikult süsihappegaasi lisatud, kuid mineraalvesi võib olla nii gaseeritud kui ka gaseerimata nagu ka Haage vesi.
