Milleks kehal on vett vaja?

Vee tähtsust inimese organismi jaoks on raske ülehinnata. Kõige paremini ilmestab seda fakt, et enamik protsesse kehas toimuvad vesikeskkonnas. Kui vett on kehas liiga vähe, siis pidurduvad ka olulised ainevahetusprotsessid, sealhulgas toidu lagundamine, toitainete omastamine ja energiaks muundamine, keha taastamiseks ja kasvuks kasutamine, jääkainete väljutamine, rakkude uuenemine jne.

Millist vett juua, sõltub suurel määral elustiilist, kliimast, toitumisest ja veel mitmest muust mõjutajast. Seega on keeruline õige koostisega vee valikuks ühest soovitust anda – lähtuda tuleb keha vajadusest. Siiski võib üldistatult öelda, et enamikule sobiv vesi on neutraalne kuni kergelt aluseline (pH 7–7,5). Neutraalne tähendab, et vesi ei ole happeline ega ka aluseline ehk pH on 7.

Miks on vaja vett juua?

Mõned näited, milleks inimese keha vett vajab:

  • kehatemperatuuri reguleerimiseks – lihtne on sellest aru saada, kui mõelda higistamisele kuuma ilmaga;
  • limaskestade niisutamiseks – näiteks silmad, nina, suu ja muud kehaosad, selleks et vähendada hõõrdumist ja kaitsta organeid;
  • seedimise sujuvaks toimimiseks, et ei vaevaks kõhukinnisus ja ka ootamatust kõhulahtisusest kiirelt taastuda;
  • peaaegu kõigiks ainevahetusprotsessideks;
  • toitainete ja hapniku transpordiks;
  • liigeste liikuvuse tagamiseks;
  • jääkainete lahustamiseks ja kehast väljaviimiseks;
  • mõttetegevuseks (aju veesisaldus on umbes 80%).

Miks on vee pH oluline?

Puhta joogivee pH võiks olla enamasti neutraalne või kergelt aluseline. Looduses sõltub vee pH keskkonnast, mulla koostisest, taimestikust jms. Eri pinnasekihte läbides võib happelise vee pH muutuda neutraalsemaks. Samuti võivad taimed süsihappegaasi eritades vee kergelt happeliseks muuta. Lisaks mõjutavad maapinnast pumbatava joogivee pH-d näiteks põhjavette jõudvad põllumajanduses kasutatavad kemikaalid ja sademed.

Tervisekaalutlustel ei soovitata juua vett, mille pH on märkimisväärselt alla 7. Vesi, mille pH on madalam kui 6,5, on enamasti ebameeldiva maitsega ja võib sisaldada sinna lahustunud ühendeid, mis annavad veele metalse maitse ja ei mõju ka hästi meie organismile. Kergelt aluselise vee joomisel ei ole täheldatud tervele inimesele halba mõju, kuid tunnetuslikult ei paku aluselisem vesi neutraalse veega võrreldavat maitsenaudingut. Nii võib aluselise vee joomisel märgata kerget soodamaitset ning niinimetatud suutunne on kergelt libe ja hästi pehme. Aluselist vett juues ei tunneta jooja enamasti puhtale allikaveele omast värskust ja kargust, mis vee joomisele tihti just selle erilise nauditavuse annab.

Miks neutraalse pH-ga vesi on kehale hea?

Metaboolsed protsessid kehas on tihedalt seotud just pH-ga. Nii erineb eri seedenõrede pH meie kehas üsna suurel määral. Näiteks peetakse maomahla puhul normaalseks, kui selle pH on umbes 2, sapinõre pH aga umbes 7,5–8,5 vahemikus. See on vajalik toidu lagundamiseks, toiduga makku jõudnud mikroorganismide ohutuks muutmiseks ja sealt edasi paljudeks olulisteks reaktsioonideks, et meie keha saaks toidust kätte vajalikud toitained ja mittevajalik saaks kehast välja viidud.

Kõige olulisem roll tervisliku pH säilitamisel kehas on verel. Kui vere pH on tasakaalust väljas, liiga happeline või aluseline, mõjutab see rakkude ainevahetuse aktiivsust kehas. Inimese arteriaalse vere pH on kehatemperatuuril nõrgalt aluseline (7,4) ja keha teeb kõik selleks, et seda säilitada. Meie söödaval toidul ja joodaval veel on määrav tähtsus selles, et keha saaks minimaalse ressursikuluga kehale vajalikke ainevahetusprotsesse reguleerida ja säilitada tervislikku pH-d kõigis keha kudedes.

Mida enam tarbime töödeldud ja väikese toiteväärtusega toitu, seda enam tekib kehas toidu seedimisel happeid ja keha peab tegema lisapingutusi, et tervislikku tasakaalu säilitada. Toiduvalik, mille seedimisel tekib organismis rohkelt happeid, on näiteks tugevalt töödeldud toit, liha, valge jahu, suhkur, kohv ja alkohol. Selleks et ainevahetust toetada ning rafineeritud ja väikese toiteväärtusega toidu negatiivset mõju kompenseerida, võiks joodav vesi olla neutraalne või kergelt aluseline (vahemikus 7–7,5).

 

Autor: Kätrin Karu-Lavits, toitumisnõustaja/toidutehnoloog

tagasi vee maagia lehele

haage-logo-footer