Kuidas saada aru, kas joon piisavalt vett?

Kõigepealt märkame veepuudust janu tekkimisena. Janu tekib enamasti siis, kui oleme tarbinud liiga vähe vett, või siis, kui oleme söönud liiga soolast toitu. Tugevalt soolase toidu söömisel vajab keha lisavett, et organismi jõudvat soola lahjendada. See on vajalik, et taastada naatriumi-kaaliumi tasakaal, mis on aluseks suure osa ühendite liikumisel raku sisse ja sealt välja. Liigne sool toidus häirib nii vedeliku imendumist seedesüsteemist kui ka aeglustab vesikeskkonda vajavaid ainevahetusprotsesse.

Pöörame tähelepanu, et kehamassist 1% vedelikukadu takistab oluliselt keha termoregulatsiooni ehk ühtlase tervisliku kehatemperatuuri hoidmist, mille juures kehale oluliste protsesside toimimine on tagatud. Samas, janu tunnetame aga alles siis, kui oleme kaotanud kehamassist umbes 2% vedelikku; ja suu kuivamist tunneme, kui keha massist on kaotatud umbes 3% vedelikku. Sellele mõeldes saab selgeks, miks on oluline sagedasti lonkshaaval joomine, sest paraku märkame janutunnet alles hiljem – siis, kui see päriselt keha tööd segama hakkab.

Veepuudusele viitavad ka järgmised tunnused:

  • suu kuivab, keel tundub suulakke kinni jäävat;
  • silmade ja nina limaskestad on tundlikud, kihelevad, kipitavad;
  • pissil käiakse vähem kui neli korda päevas (imikutel võiks olla pissimise sagedus vähemalt kuus korda päevas);
  • uriin on tumeda värvusega, hägune, tugeva lõhnaga ja väheldane. Normaalseks peetakse, kui ööpäevane uriinikogus jääb 1–2,5 liitri vahele;
  • uimasus, väsimus, pea käib ringi, minestuse tunne – need kõik võivad viidata veepuudusele;
  • suure veepuuduse korral lisandub eelnevale hingeldamine, vererõhu tõus – selliste sümptomite korral tuleks kindlasti reageerida, juua korralikult, minna päikese käest ära, varjulisse jahedamasse kohta.

Eeltoodud tunnused võivad viidata nii veepuudusele kui ka tõsisematele haigustele. Kui need vaevavad sind sageli, siis mõtle, kas tarbid piisavalt vett. Kui piisav vee joomine sümptomeid ei leevenda, siis tasub pöörduda arsti poole tervisekontrolli.

Kui aga märkad kirjeldatud sümptomeid, siis esimese lahendusena tasub haarata naturaalse maitsestamata mineraalveepudeli järele. Kui oled eelnevalt palju higistanud või muul põhjusel vedelikku kaotanud, siis võiks valida suurema mineraalisisaldusega vee. Igapäevase joogiveena sobib hästi tavaline kraanivesi või pudeldatud mineraalvesi. Pudelivee korral tasub eelistada klaaspudelis vett plastpudelis olevale.

Enamasti on kehale vajalike mineraalide poolest tavalisest pudeldatud joogiveest rikkalikuma koostisega naturaalne mineraalvesi. Seda, kas pudelisse on villitud kraanivesi või otse maapõuest puuritud mineraalvesi, saad lugeda pudelilt. Joogivesi või lauavesi on need märksõnad, mis viitavad tavaliselt pudelisse villitud puhastatud kraaniveele. Naturaalse mineraalvee puhul paneb enamik tootjaid uhkusega pudelile ka selle info, kust vesi on puuritud, puurkaevu numbri, asukoha, sügavuse jne. Lisaks teab kogenum veejooja, et naturaalset mineraalvett leiab ka mitmete põnevate maitsevarjunditega, mis tulenevad just maapinna kihtide koostisest, mida vesi oma teel sügavamatesse pinnasekihtidesse enne pudelisse jõudmist läbima peab.

Erinevaid naturaalse mineraalvee pudeleid võrreldes võib leida nii väiksema mineraalide sisaldusega kui ka väga suure mineraalide sisaldusega tooteid, mille tunneb ära iseloomulike maitsenüansside järgi. Madalama mineraalide sisaldusega vesi on karge ja puhta maitsega ning sobib hästi igapäevaseks tarbimiseks. Lisaks sobib väiksema mineraalisisaldusega vesi ka beebidele. Suurema mineraalisisaldusega vesi sobib hästi siis, kui oled rohkelt higistanud, sest higiga väljub kehast ka olulisi mineraale, mille kadu saab sobiva vee valikuga taastada.

 

Autor: Kätrin Karu-Lavits, toitumisnõustaja/toidutehnoloog

tagasi vee maagia lehele

haage-logo-footer