Kui palju on paras päevas vett juua?

Ühtmoodi koormav on kehale nii liiga vähene kui ka liiga rohke vee joomine. Soovitusi vajaliku koguse kohta leidub üsna laias skaalas. Kõige tähtsam on lähtuda alati oma keha vajadusest. See, kui palju meie keha parasjagu vett vajab, sõltub suurel määral elustiilist, vanusest, kliimast, toitumisest, füüsilisest aktiivsusest ja veel mitmest muust mõjutajast. Nii nagu vee pH-st rääkides on keeruline anda ühest soovitust, nii on ka koguse puhul inimeste vajadused varieeruvad. Üldistatult võib aga öelda, et enamikule sobiv vesi on neutraalne kuni kergelt aluseline (pH 7–7,5) ning sellist vett võiks juua ja kasutada igapäevasel toidu valmistamisel sellises koguses, et keha saaks nii toidu kui ka joogiga kokku umbes 30–40 ml vett kehakaalu kilogrammi kohta.

30–40 ml kehakaalu kilogrammi kohta tähendab, et keskmist kasvu inimene, kes kaalub umbes 70 kg, võiks päevas tarbida umbes 2,1–2,8 liitrit vett. Osa sellest veest saame toiduga, osa joogiga.

Parim jook keha vajadusest lähtudes on kindlasti puhas joogivesi. Janu tundes võiks alati haarata veepudeli järele, sest mahla, vedelaid piimatooteid, magustatud jooke, kisselli, puljongit ja muid selliseid tooteid juues saate küll ka vett, kuid need ei asenda joogivett. Lisaks on oluline jooki valides teada, et kohvi, kanget teed, kakaojooke ja alkoholi juues on keha vedelikuvajadus suurem, sest nendel jookidel on vedelikku väljutav toime. Eriti on diureetilist toimet täheldatud just neil, kes tarbivad nimetatud jooke ebaregulaarselt.

Normaalse toitumise korral saame arvestatava osa veest toiduga. Iga päev rohkelt köögivilju, värskeid puuvilju ja marju süües saame tõepoolest toidust päris arvestatava koguse vett. Näiteks:

  • Arbuusis, kurgis ja tomatis on vett üle 95%, mis tähendab, et kui sööme suvisel ajal neid vilju päevas kokku 1 kg jagu, siis saame sealt juba peaaegu 1 l vett. Kahjuks ei ole need mõnusalt mahlased viljad meie söögilaual just väga levinud ja salatite tarbimine kipub olema pigem hooajaline. Täiskasvanud eestlase keskmine köögiviljade tarbimine jääb tugevalt alla 500 g päevas. Seega pole põhjust loota, et köögivilju ja salateid süües oluliselt üle 500 ml vett päevas kätte saame.
  • Meil levinud puuviljade veesisaldus on enamasti üle 80%. Keskmine õun ja pirn kaaluvad umbes 200–300 g ehk neid süües on lootust panustada veebilanssi umbes 200 ml jagu.
  • Vedelate magustamata piimatoodete puhul võib arvestada umbes 13–15% kuivainesisaldusega ehk ligi 85% nendest toodetest moodustab vesi. Juues suure klaasi keefiri, saame jällegi vähemalt 200 ml vett.
  • Tangainetele lisame keetmisel vett ligikaudses suhtes 2 : 1, st 0,5 klaasi kuiva tangainet lisab pudruna süües meie toidulauale 1 klaasi vett. Keskmine portsjoni suurus näiteks keedetud riisi või makaronide puhul on 150 g, mis jällegi lisab u 100 ml vett.

Selliselt kalkuleerides näeme, et oma menüüd toidupüramiidi soovituste järgi kombineerides on lootust, et saame igapäevase toiduga ligikaudu 1 liitri vett. Lisaks tekib ainevahetuse käigus umbes 300 ml vett juurde ja nii näitavad arvutused, et päevas võiksime puhta joogiveena lisaks juua umbes 1–1,5 liitrit vett. Maitsestatud ja magustatud jookide osakaal võiks sellest 1–1,5 liitrist kindlasti jääda alla 0,5 liitri.

Vedelikuvajadus suureneb siis, kui kaotame tavalisest rohkem vedelikku. Näiteks kuuma ilmaga rohkelt higistades, intensiivset füüsilist tööd või trenni tehes või ka vannis ja saunas käies. Pidevast veepuudusest kirjutame kindlasti tulevikus veel eraldi loo, kuid oluline on ka vee joomisega piiri pidada. Pidev ja pikaajaline veega liialdamine koormab neerusid ja südant. Samuti võib kehal tekkida probleeme, kui lühikese aja jooksul tarbitakse nii ohtralt vett, et see ületab neerude maksimaalse erituskiiruse, milleks on tervel inimesel 0,7–1 liiter tunnis ja seda päeva jooksul korduvalt.

Uuringud näitavad, et liigne vee joomine on võrdlemisi harva esinev probleem, kuid igapäevane regulaarne vee joomine on rutiin, mida paljud meist võiksid pühendunumalt harjutada.

 

Autor: Kätrin Karu-Lavits, toitumisnõustaja/toidutehnoloog

tagasi vee maagia lehele

haage-logo-footer