Dehüdratsioon – mis see on?

Dehüdratsioon ehk mittepiisava vedelikutarbimise tulemusel tekkiv keha vedelikutaseme langus on termin, millest räägitakse palju, eriti just spordi ja töövõimega seoses. Sõltuvalt sellest, kui tõsiselt see keha mõjutab, eristatakse mitut vedelikupuuduse staadiumi. Näiteks vedelikukadu, mis moodustab kehamassist 1%, takistab oluliselt keha termoregulatsiooni ehk ühtlase tervisliku kehatemperatuuri hoidmist, mille juures kehale oluliste protsesside toimimine on tagatud. Samas, janu tunnetame aga alles siis, kui oleme kaotanud kehamassist umbes 2% vedelikku; ja suu kuivamist tunneme, kui kehamassist on kaotatud umbes 3% vedelikku. Need numbrid on ilmekad selgitamaks, kui oluline on sagedasti lonkshaaval joomine, sest paraku märkame oma aistingutele lootes keha efektiivset toimimist takistavat vedelikukaotust alles hiljem, kui see päriselt keha tööd juba segama hakkab.

Töövõime seisukohalt on oluline teada, et treeningul mõjutab juba kehamassi 1% vedelikukadu treeningu tulemust ja sooritusvõimet. On mõõdetud, et 4% vedelikukadu väljendub juba 20–30% töövõime languses. Järgnev võrdlus võib olla küll veidi meelevaldne, kuna sooritusvõimet mõjutavad ka mitmed muud asjaolud, kuid olgu siin siiski illustratsiooniks toodud näide, et kui korralikult vedelikku tarbides jõuaksid mõnusalt joosta terve tunni, siis 4% vedelikupuuduse all kannatades jagub mõnusat jooksuelamust vaid 40 minutiks. Tegelikkuses tunned juba dehüdreerituna treeningut alustades ebamugavust, isegi kui kohe treeningu alguses ka vedelikku tarbima hakkad, ning jooksuelamusest tõenäoliselt oleks palju rääkida.

Umbes 2% vedelikukaotus toob kaasa kerge ebamugavustunde ja söögiisu kadumise – see on organismi püüe anda märku lisavee vajadusest, sest toiduga organismi jõudnud soolade ja seedimisega tegelemine nõuab kehalt niigi puuduliku veeressursi kasutamist.

Olgu tegemist füüsilise või vaimse tööga, mõlemal juhul oleme vedelikutarbimisest mõjutatud. Eeltoodud 4% vedelikupuudus väljendub nii oluliselt nõrgemas treeningu soorituses kui ka kontoritööd tehes. Seega, kui 2% vedelikukaoga kaasnev ebamugavustunne ei ole veel piisav argument joomiseks, siis 4% vedelikukaoga kaasnev 20–30% töövõime langus väljendub juba tootlikkuse olulises vähenemises. Õnneks on enamik tööandjaid vähemalt Eestis sellest juba aru saanud ja puhas joogivesi on enamikul töökohtadest igal ajal kättesaadav.

5% vedelikukaotuse kohta tuuakse uuringutes välja märkimisväärset keskendumisvõime langust, peavalu ja uimasust. Olgu öeldud, et vedelikupuudusest põhjustatud peavalu kirjeldatakse tihti just oimukohtadel pulseeriva, tuikava valuna. Kogemusele tuginedes kaob see pärast piisava koguse vedeliku tarbimist 15–20 minuti jooksul. Kiiremaks vedeliku imendumiseks oleks sellisel juhul hea tarbida isotoonilist spordijooki või näiteks mineraalvett, mis on 1 : 1 lahjendatud naturaalse koduse (õuna)mahlaga, millele ei ole lisatud suhkrut.

Kui nüüd veelgi ekstreemsemaks minna, tekib 6–7% vedelikukaotuse korral inimesel raskusi koordineeritud liikumise ja tegutsemisega. Selline seisund võib viia minestuseni ja selles staadiumis inimene vajab kindlasti kõrvalseisja abi, et kiirelt keha vedelikutasakaal taastada, sest 10% vedelikukadu peetakse inimesele juba surmavaks.

Kokkuvõtvalt tasub meeles pidada, et oluline on sagedane veejoomine kogu päeva jooksul. Selleks, et katta organismi vedelikuvajadust, sobib enamikul juhtudel neutraalne kuni kergelt aluseline (pH 7–7,5) vesi.

 

Autor: Kätrin Karu-Lavits, toitumisnõustaja/toidutehnoloog

tagasi vee maagia lehele

haage-logo-footer